Jakob Westholmi Gümnaasiumis alustas riigikaitse õppesuund

1. septembril alustasid  esimesed 24 värsket gümnasisti esmakordselt õpinguid uuel riigikaitse õppesuunal Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Õppesuuna eesmärgiks on kolme aasta jooksul anda laiapõhjalist haridust, et noor abiturient oleks laia silmaringiga, korrektne, eetiline ja lojaalne Eesti Vabariigi kodanik, kes oskab orienteeruda tänapäeva maailmas ja omab ettekujutust Eesti riigi ülesehitusest ning toimimisest. Sellisel kujul on õppesuund Eestis ainulaadne. Õppesuunda panustavad eelkõige oma kooli õpetajad, kes ei pelga ära lisatööd ainekavade koostamisel ja tundide andmisel.

Tänavu alustanud õpilased on need, kes annavad uuele õppesuunale näo ja kujundavad nooremate klasside õpilaste seas oma eeskujuga arvamuse uuest õppesuunast. „Kui võtta uut õppesuunda lapsena, siis just Teie olete need, kellest sõltub, kas riigikaitse õppesuund tuleb oivik või kõurik,“ ütles 1. septembril õppesuunda tutvustavas tunnis uutele gümnasistidele riigikaitse õppesuuna koordinaator õpetaja Kaiko Lippur.

Õpilased ise ootavad õppesuunalt päris palju. On neid, kes soovivad laiendada oma silmaringi, otsivad uusi kogemusi või põnevust, kui ka neid, kes valisid riigikaitse õppesuuna, et saada rohkem teada Eesti riigist ja selle institutsioonidest, eriti Kaitseväest ja Kaitseliidust. Väga oodatakse esmaabi- ja enesekaitsetunde ning õppekäike väeosadesse ja riigiasutustesse, mis on osaks riigikaitse õppesuunal pakutavatest kursustest ning tegevustest. Õpilaste kõrged ootused seavad kõrged nõudmised õpetajatele, kes teevad kõik endast sõltuva, et gümnaasiumi lõpuaktusel viimasele kolmele aastale tagasi mõeldes leiaksid riigikaitse suuna õpilased, et nad tegid õige valiku.

saurus cms