72 aastat Tallinna pommitmisest

9. märtsil 2016. a möödus 72 aastat Nõukogude lennuväe rünnakutest Eesti linnadele, sh ka Tallinnale. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest - Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Süttis Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.

Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast  moodustas see ligi 30 %. Ligi 20000 elaniku jäi ilma oma kodudest.

Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

9. märtsil 2016. a kell 12.00 mälestati Siselinna kalmistul pommitamise ohvreid. Mälestusteenistuse korraldas Eesti Muinsuskaitse Selts.

JWG oli esindatud liputoimkonnaga: Kaspar Asperk, Jaana Kallastu, Kaspar Kütt ja Dauri Paškovski. Sõnavõttudega esinesid sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, Tallinna Linnavalitsuse esindaja, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esindaja jt.

Pommitamise ohvrite mälestusmärgi jalamile asetati pärjad ning süüdati küünlad.

 


 

saurus cms